Äsja harrastusnäitlejate ja -modellide agentuuriga liitunud Elke, Kenert ja kaksikud Mari ning Mari-Liis said uue kogemuse ning panid ennast proovile seriaalis “Kerge elu”.
Uurisime, kuidas nad rahule jäid ning mida võttepäevast õppisid.
Kas olete varem näitlejatööd teinud?
Mari-Liis: Olen küll. Alustasin umbes 13-aastaselt, kui hakkasin teatristuudios käima ja seega olen ka laval üpris palju näidelnud. Reklaamides ja seriaalides mängimist on just viimastel aastatel rohkem ette tulnud.
Maria: Olen ka varem näitlejatööd teinud ning seetõttu teadsin umbes, mida oodata. Siiski on igal võtteplatsil elu erinev ja töö pole kunagi täpselt samasugune, milles minu meelest kogu asja võlu seisnebki. Ka „Kerge elu“ võtetel sain uusi kogemusi. Näiteks oli võimalus kaamera- ja helitööd paremini tundma õppida. Võttegrupp oli näitlejate suhtes väga sõbralik ja neid võeti kui samaväärseid.
Kenert: Jah, olen varem näitlejatööd teinud. Olen olnud kõrvalosas näidendites. Samuti olen kaasa löönud reklaamklippides.
Elke: Olen varem näitlejatööd teinud kolmel korral. Osalesin seriaalis “Suletud uste taga”, muusikavideos ja ETV-s peagi eetrisse tulevas saates.
Millise kogemuse tänane päev andis?
Mari-Liis: Kuna olen varemgi filmivõtetel käinud, siis päris uut kogemust see ei andnud. Samas ei ole ükski võttepäev teistes projektides kunagi samasugune, seega igav ei hakanud. Ootamist oli päris palju, kuid see on paratamatu. Meeskond oli äärmiselt sõbralik, tehti kõvasti nalja ja õhkkond oli väga meeldiv.
Maria: “Kerge elu” võtetel sain uusi kogemusi. Näiteks oli mul võimalus kaamera- ja helitööd paremini tudma õppida. Võttegrupp suhtus näitlejatesse hästi ning neid võeti kui samaväärseid.
Kenert: Tänane andis mulle vägagi meeldiva kogemuse. Tööd oli küll palju, aga see tasus end kogemuse tõttu ära. Kõige enam jäid meelde muidugi humoorikad hetked. Eriti just sellised, kui kellelegi ununes tekst.
Elke: “Kerge elu” võtted andsid positiivse kogemuse. Inimesed olid väga sõbralikud ja lahe oli seriaalis mängivaid näitlejaid päriselus näha.
Miks soovitaksid noortel seriaalides kasvõi pisemaid rolle teha?
Mari-Liis: Arvan, et just sellistest rollidest tulekski alustada. Kaameraga harjumine võtab natuke aega ning nii on hiljem (näiteks mõne suurema rolli puhul) lihtsam oma tegelaskujule keskenduda. Ka massistseenis mängimine annab filmimaailmas toimuvast maitse suhu ning kaameratagust elu on väga põnev jälgida.
Maria: Soovitan noortel kindlasti pisemaid rolle vastu võtta, sest vaatamata sellele, et lõpuks ekraanilt vaadates ei pruugi end kuigi palju näha, on kogemus seda väärt. Minu jaoks ongi just kaamerataguse elu jälgimine see, mis võtetele tõmbab. See annab võimaluse näha, kuidas näiteks valgust või heli paika pannakse või näiteks sedagi, millised on näitlejad siis, kui nad parajasti oma rollis sees ei ole. Kindlasti on ka võimalus, et isegi väikest rolli tehes jääd kellelegi silma, mis annab võimaluse osaleda omakorda uutes projektides.
Kenert: Soovitaksin noortel seriaalides algul pisemaid rolle teha, kuna alguses alles harjutakse kaameraga ja kes teab, äkki tuleb välja, et ei meeldigi näidelda või hoopis vastupidi, meeldib väga.
Elke: Soovitaksin pisemaid rolle teha, sest nii võib jääda silma produtsentidele, saada palju kogemusi, julgust ja uusi tutvusi ning näha, mis toimub kaadritagustes.
