Euroopa rahvaliku traditsiooni järgi pidavat võõrasema ehk aedkannikese kandmine aitama leida vastuarmastust. Võõrasema näeb välja justkui liblikapere, kelle kerguses on peidus mõistatuslik salapära.
Võõrasema kujutisi küüntel kandes oled sama sarmikas kui lill ise. Ehkki sulle meeldib, kui sind märgatakse, pole sa mingilgi moel pealetükkiv. Asalea õied sinu kaunitel peenelt kaunistatud küüntel ütleb vastassugupoole esindajatele, et sul on hea iseloom, kuid oled lahke ja truu ka sõbrana.
Võõrasemal oli oluline osa keldi armurohtudes. William Shakespeare kajastab seda „Suveöö unenäos“, kus Titania – silmis võõrasemamahl – armub esimesse olendisse, keda ta ärgates näeb – eeslipeaga Pucki. Südamekujulistel õielehetedel arvati olevat maagilisi omadusi ja isegi võime ravida terveks murtud süda.
Viktoria ajastul olid võõrasemad tüüpilised valentinipäeva lilled, mida armastatud daamidele kingiti.
